{"id":625,"date":"2021-11-06T07:05:36","date_gmt":"2021-11-06T05:05:36","guid":{"rendered":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=625"},"modified":"2021-11-18T14:49:07","modified_gmt":"2021-11-18T12:49:07","slug":"ei-saanud-klouniks-sai-lihtsalt-meistriks","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=625&lang=et","title":{"rendered":"Ei saanud klouniks, sai lihtsalt… meistriks"},"content":{"rendered":"[et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.13.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]\n

Lydia Tolmacheva.\u00a0
<\/span>Ajalehe \u201eSillam\u00e4eski Vestnik\u201c peatoimetaja.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kes ma olen? Kes oleme meie? Linna n\u00e4itusesaalis on avatud Aleksandr Popolitovi t\u00f6\u00f6de personaaln\u00e4itus. V\u00e4ga huvitav n\u00e4itus! Maalidest justkui \u00f5hkab soojust, nende ees tunned end eriti hubaselt. V\u00f5ib-o\u00ad\u00ad\u00adlla tekib see tunne sellep\u00e4rast, et puit ja kivi kui kunstniku loomingu p\u00f5himaterjalid on v\u00f5imelised inimesele h\u00e4sti m\u00f5juma. Kivid, oksad (n\u00e4itus kannabki pealkirja \u201eOksade m\u00e4ng\u201c), mis on muutunud kunstiteosteks, jutustavad meile musta groti saladustest, ahhaadi s\u00fcnnist, \u201elaulavad h\u00fcmni\u201c \u00f5itsevale k\u00e4nnule, moodustavad puidust \u201elillekimbu\u201c, kutsuvad jalutusk\u00e4igule liivad\u00fc\u00fcnides v\u00f5i varjule tuuleiili eest… Isegi metalliga kokkupanduna ei muutu kivi ega puit k\u00fclmemaks. Kunstiteadlased ehk leiavadki m\u00f5nes t\u00f6\u00f6s puudusi, kuid mulle tunduvad need niiv\u00f5rd t\u00e4iuslikud, et kui lisada sinna kas v\u00f5i \u00fcksainus pintslijoon, oleks nende t\u00e4ius, harmoonia rikutud. Kunstnik, koduloolane, kollektsion\u00e4\u00e4r… Tunneb suurep\u00e4raselt k\u00f5ike, mida ta kogub, ladustab kodu- ja muuseumihoius, loominguliselt viljakas, inimene, kes innustab ja on kergesti innustuv, inimene, kes on v\u00f5imeline olema v\u00f5lutud tavalise tee peal ettejuhtuva k\u00e4nnu v\u00f5i lahe kaldal oleva kivi saladustest, mis teiste jaoks on k\u00f5igest takistused teel. \u00dches\u00f5naga, Aleksandr Popolitov on v\u00e4ga huvitav inimene! Temaga v\u00f5ib tundide viisi vestelda \u00fcksk\u00f5ik millisest tema enda hoole ja armastusega vormistatud n\u00e4ituse esemest. N\u00e4itusematerjal ei eksisteeri ta jaoks kui n\u00e4htus omaette, vaid kui ajale iseloomulik tunnus, ja aega, teadagi, paari s\u00f5naga kirjeldada ei saa. Aleksandr Petrovit\u0161ist kui muuseumiloojast ja muuseumi hinnaliste esemete hoidjast v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida palju, kuid meie vestluses otsustasin ma piirduda vaid \u00fche tema hobiga (kuigi pigem on see ta elut\u00f6\u00f6) \u2014 kivi ja puidu kunstilise t\u00f6\u00f6tlusega. Ajendiks saigi t\u00e4navune n\u00e4itus.<\/p>\n

– Aleksandr Petrovit\u0161, Te nimetasite oma n\u00e4itust \u201eOksade m\u00e4nguks\u201c. Kas Te soovisite juhtida meie, vaatajate, t\u00e4helepanu elu k\u00f5ige tavalisematele asjadele, millest me harilikult lihtsalt m\u00f6\u00f6dume, v\u00f5i…?<\/p>\n

– Just nimelt, p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu k\u00f5ige tavalisemale \u2014 lehekesele, rohuliblele, puuoksale, pulgale… Kui neid pealtn\u00e4ha m\u00e4rkamatuid esemeid t\u00f6\u00f6delda, tuua v\u00e4lja nende muster, muutuvad need palju m\u00e4rgatavamaks, seda enam, et juba iseenesest on nad peaaegu kunstiteosed. Seesama juhtub ka oksakestega. Samuti pakub mulle suurt huvi t\u00f6\u00f6 kividega. N\u00e4iteks \u00fcks lahti l\u00f5igatud ahhaat, nagu ka puit, ei korda kunagi teise mustrit.<\/p>\n

– Mis on keerulisem, kas m\u00f5elda v\u00e4lja kompositsioon, mis \u00fchendab endas puitu, kivi, metalli, v\u00f5i realiseerida ettekujutatu maalis. Millest algab maalit\u00f6\u00f6?<\/p>\n

– Loomulikult m\u00f5elda v\u00e4lja. Teostamine on tehniline k\u00fcsimus. Meistri t\u00f6\u00f6 maali kallal algab alati eskiisist, kuid kui ma liigun paberi juurest materjalini, ei \u00f5nnestu see alati rangelt visandite j\u00e4rgi. K\u00e4ib pidev v\u00f5itlus idee ja t\u00f6\u00f6ks kasutatava materjali vahel.<\/p>\n

– Kas kompositsiooniidee on fantaasia vili v\u00f5i on selle keskmes \u00fcsna konkreetsed seosed?<\/p>\n

– Tihti on konkreetsed. Paljude t\u00f6\u00f6de aluseks on see, mida ma olen looduses m\u00e4rganud. 1985. aastal s\u00f5itsin esimest korda m\u00e4gedesse. M\u00e4gede suursugusus ja salap\u00e4ra v\u00f5itsid mu s\u00fcdame igaveseks. Alles seal sain ma aru, et ilu ja t\u00e4iuslikkus eksisteerivad ainult looduses. Seal sain ma teada, kuidas s\u00fcnnib mineraal. P\u00e4rast reisi valmis esimene t\u00f6\u00f6 kivi ja puiduga. Seej\u00e4rel tulid \u201eKoopapiisad\u201d, \u201eSuhoi m\u00e4ekuru\u201d, \u201ePunane kanjon\u201d… Ja kui palju m\u00f5tteid ning seoseid v\u00f5ib tuua kaldale uhtuv laine, kui mere \u00e4\u00e4res istud?! Kas olete pannud t\u00e4hele, millise mustri see liivale j\u00e4tab? V\u00f5i n\u00e4iteks kuidas kuumal p\u00e4eval rohi tuulega liigub?<\/p>\n

– Te r\u00e4\u00e4gite nii vaimustult m\u00e4gedest. T\u00f5esti nagu V\u00f5ssotski: \u201eM\u00e4gedest paremad saavad olla vaid m\u00e4ed, kus Sa pole veel k\u00e4inud.\u201d Mitu korda olete Teie m\u00e4gedes k\u00e4inud? Ja kus?<\/p>\n

– Oma 15 korda vast. Viimane k\u00e4ik \u2014 1998. aastal. Peamiselt olen k\u00e4inud Tian Shani m\u00e4estikus, sealt olen toonud palju mineraale, mida oma t\u00f6\u00f6s kasutan. Kuigi olen korjanud neid ka Eestist. V\u00e4ga ilusaid kive v\u00f5ib leida k\u00f5igest m\u00f5nik\u00fcmmend meetrit minu kodust, lahe kaldalt. Isegi k\u00f5ige tavalisem penikivi (kivi, millega koeri loobitakse), ka selles v\u00f5ib leida midagi ebatavalist, kui hoolikamalt vaadata.<\/p>\n

– M\u00e4gedes on ju v\u00e4ga ohtlik.<\/p>\n

– \u00dcksinda on muidugi ohtlik. Sellep\u00e4rast ma reeglina k\u00e4isingi kellegagi koos. Sageli olid mu kaaslasteks poeg ja hea tuttav Sillam\u00e4elt \u2013 Sergei Kolesnikov, kelle vanemad elavad \u00d6s\u00f6k-K\u00ad\u00ad\u00ad\u00f6lil.<\/p>\n

– Kas m\u00e4gedes tuli ette ka ohtlikke olukordi?<\/p>\n

– Kuidas siis muidu! Olen kukkunud ja saanud traumasid. On ette tulnud, et laskud m\u00e4elt ainsa sooviga enam mitte kunagi sinna t\u00f5usta. Kuid m\u00f6\u00f6dub aeg \u2014 ja j\u00e4lle tahaks m\u00e4gedesse, hakkad neid igatsema. Nad on tasandikul elava inimese jaoks hoopis teine maailm: musikaalsed, salap\u00e4rased, ettearvamatud. Isegi l\u00f5hnad on seal teistsugused… Piisab vaid kord selles maailmas \u00e4ra k\u00e4ia ja saad selle \u201episiku\u201c igaveseks. Sillam\u00e4el m\u00e4gesid pole, kuid igal aastal k\u00e4in ma suviti j\u00e4rsakul tehase taga v\u00f5i karj\u00e4\u00e4ri \u201epinnasem\u00e4gedes\u201c. K\u00f5ik see meenutab mulle, v\u00f5ib nii \u00f6elda, Tian Shani miniatuuris. M\u00e4ed annavad v\u00f5imaluse panna proovile oma j\u00f5u, kogeda, milleks sa suuteline oled, kui terve sa f\u00fc\u00fcsiliselt oled. M\u00e4etippu j\u00f5udes tunned end v\u00f5itjana. Ja kui sa veel seda ilu n\u00e4ed!<\/p>\n

– Ma tean, et olete l\u00f5petanud Abramtsevi kunstt\u00f6\u00f6stuskooli eriala \u201eLuu, puidu ja kivi kunstiline t\u00f6\u00f6tlemine\u201c, kuid millal s\u00fcndis idee kivi ja puit \u00fchendada?<\/p>\n

– K\u00f5ige imelisem aeg, mida ma hea meelega meenutan, on k\u00f5ikide kunstiliikide endasse talletamise aeg Moskva muuseumites. Ma m\u00e4letan, kuidas ma olin Fersmani muuseumis mineraalidest s\u00f5na otseses m\u00f5ttes t\u00e4iesti v\u00f5lutud. Arvatavasti on minu armastuses mineraalide vastu m\u00e4nginud oma rolli ka \u00fcks \u00f5ppej\u00f5ud, kes tundis v\u00e4ga suurt huvi nende t\u00f6\u00f6tlemise vastu, kuigi paljuni olen ise j\u00f5udnud.<\/span><\/p>\n

– Mis oli enne t\u00f6\u00f6d mineraalidega?<\/span><\/p>\n

– Puul\u00f5ige.<\/span><\/p>\n

– Kas on m\u00f5ni t\u00f6\u00f6, mis on Teile eriti kallis, m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega t\u00f6\u00f6?<\/span><\/p>\n

– Pigem ei. M\u00f5nikord l\u00f5petad maali \u00e4ra ja m\u00f5tled: see j\u00e4\u00e4b endale, oma koju. Selline tunne tekkis eriti alguses. Aga aeg l\u00e4heb edasi, tulevad uued t\u00f6\u00f6d ja vanadest on kerge loobuda.<\/span><\/p>\n

– Kataloogist, mis on t\u00e4navuseks n\u00e4ituseks vormistatud, lugesin ma kokku \u00fcle 100 t\u00f6\u00f6, mida olete 33 loomet\u00f6\u00f6aasta jooksul teinud. Olen kindel, et sealt j\u00e4i palju ka v\u00e4lja. Mitte infoks varastele, vaid uudishimust ajendatuna k\u00fcsin, kus te seda hindamatut varandust hoiate?<\/span><\/p>\n

– Palju t\u00f6id on \u00e4ra ostetud, midagi on kodus, kingitud s\u00f5pradele, tuttavatele.<\/span><\/p>\n

– Kas Te alati n\u00e4itate teistele vaid valminud taieseid v\u00f5i lubate m\u00f5nel ka t\u00f6\u00f6protsessi ajal selja taga seista?<\/span><\/p>\n

– V\u00f5in toimida nii ja naapidi, kuid ma ei armasta seda, kui maali kallal t\u00f6\u00f6tamise ajal n\u00f5uandeid jagatakse: kavandatu pole veel l\u00f5puni teoks saanud, ei ole veel v\u00f5imalik hinnata, kas see \u00f5nnestus v\u00f5i mitte. M\u00f5nikord pole ma ka ise oma t\u00f6\u00f6ga rahul, kuid m\u00f6\u00f6dub aeg, see \u201ek\u00fcpseb\u201d \u2014 ja tundub, et pole v\u00e4ga vigagi. Vahel juhtub, et mulle ei meeldi see, mis l\u00f5puks v\u00e4lja tuli, aga vaataja kiidab. See k\u00f5ik on subjektiivne.<\/span><\/p>\n

– Teie valdkond on dekoratiiv-rakenduskunst, aga ma tean, et te restaureerite ka ikoone.<\/p>\n

– Ka ikoonid on minu arm. Selle armastuse kutsus esile Abramtsevi koolis \u00f5ppimise aastail Moskvas Andrei Rubljovi muuseumi k\u00fclastamine. Apostlite helged paled, Maarja pehmed ja \u00f5rnad kujutised, p\u00fchakute elulood ja Rubljovi salap\u00e4rane \u201eKolmainsus\u201d… Alles selles muuseumis tunnetasin ma Venemaa kultuuri v\u00f5imsust ja veendusin, et ikoonid, \u00fcks hiiglaslik kiht, on \u00fcks selle osa. Pealegi oli tol ajal ikoonide kogumine moes, kuigi valitsusringkondades peeti seda justkui r\u00fcnnakuks ateismi vastu. K\u00e4isin tihti Zagorskis, olen k\u00e4inud Andronijevi kloostris, paljudes p\u00fchakodades, ja mu huvi muutus kindlamaks, hakkasin huvituma ikoonimaalimise ajaloost. Ajalugu on mind \u00fcldse ammu huvitanud. Linnas muuseumi loomine on seotud justnimelt sooviga s\u00e4ilitada piirkonna ajalugu kogutud esemete, \u00fclest\u00e4henduste, dokumentide kaudu, r\u00e4\u00e4kida sellest inimestele. Ja mul on v\u00e4ga hea meel, et saan n\u00e4idata k\u00f5ike, mis on aastaid kodus, garaa\u017eis ja s\u00f5prade korterites hoiul olnud.<\/p>\n

– Raske on elu osadeks jagada ega tahaks stampides r\u00e4\u00e4kida, et muuseum on Aleksandr Popolitovi elu osa, seda enam, et \u00fche l\u00f5iguga sellest ei kirjuta, seega j\u00e4tame vestluse muuseumist hilisemaks. Uudishimutsen vaid, et kas on m\u00f5ni eksponaat, mida Te hoiate kui silmatera?<\/p>\n

– Tegelikult on iga eksponaat t\u00e4hendusrikas. Kuid erinevalt maalidest on t\u00f5esti k\u00f5ige kallim (mitte hinna, vaid olulisuse poolest) see tavaline p\u00f5levkivitahvlike, mille peale on kraabitud m\u00f5ned s\u00f5nad, kuid millised! \u201eSakslased tulevad peale, h\u00fcvasti, seltsimehed, oleme j\u00e4\u00e4nud neljakesi…\u201d Ja j\u00e4rgnevad tol hetkel veel elus olevate perekonnanimed. Kohutavalt hirmus kiri mitte nii kaugest s\u00f5jaajast. Tahvli leidis Sinim\u00e4gede l\u00e4hedal \u00fcks kohalik perekond ja nad edastasid selle mulle.<\/p>\n

– Muuseum, koduloo uurimise t\u00f6\u00f6, eksponaatide kogumine ja hoiustamine, puidu ja mineraalide t\u00f6\u00f6tlemine… Millisesse j\u00e4rjestusse Te t\u00e4nasel p\u00e4eval oma huvid paigutaks?<\/p>\n

– Just sellisesse j\u00e4rjekorda, nagu nimetasite. Vaatamata sellele, et puidu ja mineraalide kunstiline t\u00f6\u00f6tlemine on minu eriala, on sellest t\u00e4naseks p\u00e4evaks saanud mu hobi, muuseumit\u00f6\u00f6 on saanud p\u00f5hiliseks.<\/p>\n

– Kust see k\u00f5ik Teis tuleb?<\/p>\n

– Arvatavasti on see saadud alguse kaugetelt esivanematelt. Emaliini pidi olid nad r\u00e4ndavad mustlased, aga mustlased on teadagi suurep\u00e4rased sepad, paljud neist on andekad inimesed. Kuigi lapsep\u00f5lves unistasin klouniks saamisest. Mulle meeldis, et klounid ajavad inimesi naerma ja teevad kurvaks.<\/p>\n

…<\/p>\n

– Olen Teile vestluse eest v\u00e4ga t\u00e4nulik. J\u00f5udu Teile ja tervist, et saaksite j\u00e4tkata tegelemist sellega, mida armastate ja mida armastame meie, Teie talendi austajad.<\/p>\n

Intervjuu toimus 1998. aastal.<\/p>\n[\/et_pb_text][et_pb_code _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]