{"id":622,"date":"2021-11-06T07:04:18","date_gmt":"2021-11-06T05:04:18","guid":{"rendered":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=622"},"modified":"2021-11-18T14:48:37","modified_gmt":"2021-11-18T12:48:37","slug":"elas-kord-kunstnik","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=622&lang=et","title":{"rendered":"Elas kord kunstnik"},"content":{"rendered":"[et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.13.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]\n

Alfidina Orlova.\u00a0
<\/span>Sillam\u00e4el raamatukogut\u00f6\u00f6taja aastatel 1960-2004.\u00a0<\/span><\/p>\n

Elas kord kunstnik. Kahek\u00fcmnenda sajandi 90ndate keskel avati Vladimir Majakovski t\u00e4naval \u00fches endise lasteaia hoones linna ajaloo ja kultuuri muuseum. Selle esimeseks juhatajaks oli Aleksandr Petrovit\u0161 Popolitov. Hariduselt kunstnik. Huvide poolest r\u00e4ndur, alpinist, speleoloog, botaanik, zooloog, mineraloog, koduloolane, restauraator, kollektsion\u00e4\u00e4r, sportlane, aednik…\u00a0<\/span><\/p>\n

Ma tunnen teda juba v\u00e4ga ammusest ajast peale. Oleme sama (s\u00f5jaj\u00e4rgse) aja lapsed. Elasime \u00fches linnas, \u00f5ppisime \u00fches koolis Primorski puiesteel, hingasime sama \u00f5hku. Peres oli ta noorim. Ema \u00fcksi kasvatas kolme last. Kogu tema hool taandus nende toitmisele ja riietamisele. Nii oli varajasest lapsep\u00f5lvest Sa\u0161a kasvatajaks hoov, kuhu ta terveks p\u00e4evaks kadus. Siin l\u00e4bis ta suhtlemiskursused, sai teada, mis on hea ja mis on halb, p\u00fc\u00fcdis poisiklutilikult hea eest seista… Ning veel oli l\u00e4hedal meri, mets ja… muinasjutud. Ta luges k\u00f5ike, ennastunustavalt. Eriti meeldisid talle ilusate piltidega muinasjutud, mille tegelasi tahtis ka ise joonistada: K\u00fc\u00fcrselg-S\u00ad\u00ad\u00ad\u00e4lg, V\u00e4ike Mukk, tsaar Gvidon, v\u00e4gilased…\u00a0<\/span><\/p>\n

Laps joonistab seda, mida ta n\u00e4eb, mis talle meeldib. 12-a\u00ad\u00ad\u00adastaselt kopeeris Sa\u0161a kirjanduse \u00f5pikust pildi Taras Bulbast hobusel. K\u00f5ik, kes seda pilti n\u00e4gid, \u00fctlesid vaimustunult: \u201eKui sarnane see v\u00e4lja n\u00e4eb!\u201c Seda oli teismelisel r\u00f5\u00f5m kuulda. \u00dcksmeelselt m\u00e4\u00e4rati ta kooli seinalehe \u201epeakunstnikuks\u201c. Ja soov saada treialiks v\u00f5i klouniks, nagu Sa\u0161a enne seda oli soovinud, haihtus nagu suits. P\u00e4evasest koolist l\u00e4ks Aleksandr \u00f5htukooli, temast sai linna kunstit\u00f6\u00f6koja \u00f5pilane. Mis oli noormehele selle teo puhul m\u00e4\u00e4rav, kas soov aidata ema, tunda iseseisvust, saada s\u00f5ltumatuks, v\u00f5i oli ta juba v\u00e4rvil\u00f5hnast \u201em\u00fcrgitatud\u201c \u2014 seda on raske \u00f6elda.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ta kujundab stende, vitriine, meeleavaldusi, kirjutab plakateid, loosungeid… Ja unistab. \u00d5pipoiss tahtis v\u00e4ga osta t\u00f5elise maalimiskast ja k\u00e4ia sellega t\u00f5elise kunstniku kombel looduses, merel, et k\u00f5ik paberile kanda.\u00a0<\/span><\/p>\n

Unistused viisid Aleksandri Zagorski l\u00e4hedal asuvasse Abramtsevo kunstt\u00f6\u00f6stuskooli. Temast sai luu, puidu ja kivi kunstilise t\u00f6\u00f6tlemise osakonna \u00f5pilane. Kooli algl\u00e4tte juures olid olnud I. Repin, V. Polenov, M. Vrubel, V. Vasnetsov, K. Korovin… Unustamatud 60ndad! Vabaduse ja loovuse h\u00f5ng puudutas ka tudengikeskkonda. Noored Moskva \u00f5petajad l\u00e4ksid akadeemilisest programmist kaugemale, andsid loovusvabaduse, innustasid \u00f5pilasi m\u00f5tlema, otsima, \u00e4ratasid huvi t\u00e4iuslike vormide vastu, \u00f5petasid n\u00e4gema ilu tavap\u00e4rases, tundma otsingutest r\u00f5\u00f5mu… L\u00fchi-
etendusi tuli kooli m\u00e4ngima \u201eTaganka\u201c koos
J. Ljubimoviga. \u00d5pilased n\u00e4gid \u201eelusast peast\u201c V. V\u00f5ssotskit, V. Smehhovi… Ja milliseid uusaastapidusid tudengid ja \u00f5ppej\u00f5ud korraldasid! Sket\u0161idega, ilusate kost\u00fc\u00fcmidega. Kuidas kaunistati kooli, mille uus hoone valmis oma k\u00e4tega!\u00a0<\/span><\/p>\n

T\u00e4nase p\u00e4evani n\u00e4eb Aleksandr Petrovit\u0161 unen\u00e4gusid koolist, s\u00f5pradest, k\u00ad\u00adaastudengitest, \u00f5ppimisest. Loomingulisuse atmosf\u00e4\u00e4r, mis toona valitses, sulandus veatult ta t\u00e4nase p\u00e4evaga. Tudeng Popolitovile meeldis veel uidata m\u00f6\u00f6da Moskva p\u00f5ikt\u00e4navaid, tutvuda n\u00e4itustega, k\u00e4ia teatris… Pealinna eeslinnad pakkusid talle maalide s\u00fc\u017eeesid, aitasid tal m\u00f5ista Venemaa ilu. Eriti suurt m\u00f5ju avaldasid talle kaks muuseumit, mis aastaid hiljem m\u00e4ngisid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset rolli tema kui kunstniku elus, aitasid tal leida elut\u00f6\u00f6. \u00dcks neist on Fersmani muuseum. Selle mineraalide kollektsiooni ilu ja salap\u00e4ra j\u00e4ttis kustumatu mulje. Hiljem andis see t\u00f5uke ideeks \u00fchendada kivi ja puit \u00fches kompositsioonis.\u00a0<\/span><\/p>\n

Teine on Andrei Rubljovi muuseum. Siin uuris Aleksandr apostlite, Neitsi Maarja, p\u00fchakute, salap\u00e4rase \u201eKolmainsuse\u201c palgeid… Just siin tekkis tal toona soov \u00f5ppida s\u00fcgavamalt tundma vene kultuuri ajalugu seal piirkonnas, kus ta elab.\u00a0<\/span><\/p>\n

Nii oli tekkimas idee luua linna ajaloo- ja kultuurimuuseum. Kuid sinnani oli veel pikk maa. Seniks aga oli ta l\u00f5petanud kooli, sai diplomi, kus tehti m\u00e4rge, et Aleksandr Petrovit\u0161 Popolitov on \u201eluu, kivi ja puidu kunstilise t\u00f6\u00f6tlemise meister\u201c. Koolil\u00f5petaja naasis oma s\u00fcnnikohta, l\u00e4ks uuesti t\u00f6\u00f6le endisesse t\u00f6\u00f6kohta. N\u00fc\u00fcd juba kui kunstnik.\u00a0<\/span><\/p>\n

Algas perestroika. T\u00f6\u00f6koda l\u00e4ks laiali. Kunstnikud jooksid laiali. Ta hakkas t\u00f6\u00f6tama iseseisvalt. T\u00f6\u00f6 t\u00f6\u00f6kojas v\u00f5ttis palju aega, kuid sees p\u00f5les soov luua. Kummalisel kombel aitas perestroika tal oma soovi t\u00e4ita. Ilmus esimene maal, korraldati esimene n\u00e4itus, leidus esimene eksponaat tulevase muuseumi jaoks…\u00a0<\/span><\/p>\n

Kuid enne seda teenis Aleksandr veel Kasahstanis Irt\u00f5\u0161i kallastel Semipalatinski l\u00e4hedal s\u00f5jav\u00e4es. Ta oli vapustatud valgete, lillade iiriste, kaameliastla, sulgheina l\u00f5pututest kevadistest p\u00f5ldudest; joobes lillel\u00f5hnadest; \u00fcllatunud p\u00e4evasest kuumusest, \u00f6isest k\u00fclmast; p\u00e4ikeseloojangutest, s\u00fcgavmustadest \u00f6\u00f6dest; pimestatud liivatormidest, kui enda s\u00f5rmegi pole n\u00e4ha; h\u00e4mmingus juuli k\u00f5rbenud stepist.\u00a0<\/span><\/p>\n

Teenistusest vabal ajal v\u00f5ttis seersant Popolitov k\u00e4tte pintslid, v\u00e4rvid ja tegeles visuaalse agitatsiooni, Lenini toa, seinalehe kujundamisega v\u00f5i k\u00e4is j\u00f5usaalis. K\u00f5ik s\u00f5jav\u00e4eteenistuse aastad osales ta erinevatel v\u00f5istlustel, seistes oma \u00fcksuse, garnisoni, ringkonna au eest…\u00a0<\/span><\/p>\n

Aleksandr Petrovit\u0161i elus oli ka kohtumisi m\u00e4gedega. Esimest korda juhtus ta olema kuus tuhat kilomeetrit oma kodust eemal K\u00f5rg\u00f5zstani m\u00e4gedes Frunze l\u00e4histel. Kuus aastat veetis ta iga puhkuse m\u00e4gedes, imetledes taimestiku k\u00fcllust, kogudes kivimiproove, hingates puhtaimat m\u00e4estiku\u00f5hku, taludes kannatlikult raskusi, m\u00e4rkides endale, et pole teistest kehvem. M\u00e4gedest paremad v\u00f5ivad Aleksandr Petrovit\u0161i s\u00f5nul olla vaid m\u00e4gedes olevad koopad. Selles veendus ta ise, kui seal uitas, uuris Kasahstani, K\u00f5rg\u00f5zstani, Siberi m\u00e4gesid, imetledes taskulambi valguses moodustisi, v\u00e4\u00e4riskividest \u201ej\u00e4\u00e4purikaid\u201c: oon\u00fcks, amet\u00fcst, granaat… Loodus oli siin palju aastaid vaeva n\u00e4inud. Loomisp\u00e4eva puutumatus. Vaikus. Ilu. M\u00e4ed vallutasid ta s\u00fcdame igaveseks. Seal m\u00f5istis ta, et ilu ja t\u00e4iuslikkus eksisteerivad vaid looduses.\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast m\u00e4gedes k\u00e4imist s\u00fcndisid esimesed puu ja kivi t\u00f6\u00f6d: \u201eKoopapiisad\u201c, \u201eM\u00e4gede \u00f5ied\u201c, \u201eSuhoi kuru\u201c, \u201ePunane kanjon\u201c… Justkui m\u00e4lestused unustamatutest m\u00e4gedes veetud p\u00e4evadest.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aleksandr Petrovit\u0161i peamiseks \u00f5petajaks oli ja on loodus oma v\u00e4rvide, vormi, valguse harmooniaga. K\u00f5ik kunstniku t\u00f6\u00f6d on assotsiatiivsed, isiksuslikud. Iidsetest aegadest peale on inimesed puitu, metalli t\u00f6\u00f6delnud, \u00fchendanud imelisteks eheteks kivi ja metalli. Kuid kolme materjali koosk\u00f5la (puidu, metalli ja kivi) on vaid tema idee ja teene.\u00a0<\/span><\/p>\n

Seinapealne mahuline skulptuur on \u00fcks nimetustest, mida kunstikriitikud sellele tehnikale andsid. Esimest korda eksponeeriti Popolitovi maale Narvas kunstifestivalil 1987. aasta mais. N\u00e4itus toimus pargis ja kogu kindluse territooriumil. Vaatajad \u00fctlesid, et see on ebatavaline, et nad polnud kunagi midagi sellist n\u00e4inud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Just siis tegigi kunstnik l\u00f5pliku otsuse, et ta on enda jaoks oma tehnika leidnud. Aleksandr Popolitovi t\u00f6id sai n\u00e4ha isiku- ja grupin\u00e4itustel Narvas, Tallinnas, Sillam\u00e4el, Kohtla-
J\u00ad\u00ad\u00ad\u00e4rvel, Hiiumaal… Tema t\u00f6id tuntakse Venemaal, Rootsis, Soomes, Saksamaal, T\u0161ehhis… ja ka ookeani taga. Publiku arvamus on tema jaoks k\u00f5ige olulisem, sest ta loob neile. M\u00f5nikord tuleb inimene n\u00e4itusele mitte just k\u00f5ige parema tujuga, kuid lahkub, j\u00e4ttes t\u00e4nukirja, mis annab kunstnikule kindlustunde, et ta pingutused pole asjata:<\/p>\n

\u201eTeie n\u00e4itus on maagilise ilu maailm, mis v\u00f5lub ega lase saalist \u00e4ra. Ait\u00e4h. Edu Teile ja ammendamatut energiat loomet\u00f6\u00f6s.\u201c<\/p>\n

\u201eT\u00e4name Teid puidu, kivi ja metalli suurep\u00e4rase muusika eest…\u201c<\/p>\n

\u201eT\u00e4nan suurep\u00e4raste t\u00f6\u00f6de eest. Nad on harmoonilised, neid v\u00f5ib vaadata l\u00f5putult. See ilu j\u00e4\u00e4b mu s\u00fcdamesse igaveseks.\u201c<\/p>\n

Need on k\u00fclalisraamatu sissekanded kunstniku isiklikul juubelin\u00e4itusel, mis oli ajastatud tema 50. s\u00fcnnip\u00e4evale. Kirjutasid nii t\u00e4iskasvanud kui lapsed, eakad ja noored, k\u00fclalised kaugelt ja l\u00e4hedalt, vene ja eesti keeles.<\/p>\n

\u00a0<\/span>Kunstnik A. Popolitovi loominguline portree j\u00e4\u00e4b poolikuks, kui j\u00e4tta mainimata tema t\u00f6\u00f6 linna ajaloo- ja kultuurimuuseumis. Juba 20. sajandi 70ndatel \u00fcritati Sillam\u00e4ele luua linnamuuseumi. Aga millestki j\u00e4i alati puudu: k\u00fcll j\u00f5ududest, k\u00fcll vahenditest, k\u00fcll kogemusest. \u00dches\u00f5naga, kuidagi ei \u00f5nnestunud. Kuid Aleksandr Popolitov suutis unistuse teoks teha. T\u00e4nu ta pingutustele, soovile, fanatismile ja ka s\u00f5bra ja Sillam\u00e4e toonase linnapea Juri Mihhailovit\u0161 Jevstignejevi toetusele. K\u00f5ik sai alguse kiriku fotost \u00fches linna koolidest. Ta tundis huvi, kellele see foto kuulub, kohtus eelmise omanikuga, hakkas esitama k\u00fcsimusi ajaloom\u00e4lestise kohta. Ja nii see l\u00e4ks. \u00dche kiriku loost piirkonna ajalooni.\u00a0<\/span><\/p>\n

Abiks olid ka \u00f5pingud Repini instituudis kunstiajaloo teaduskonnas. Diplomit\u00f6\u00f6 tegi Aleksandr teemal \u201eJelissejevi palee Toilas\u201c. Ta kogus materjali. Kogunes asju, m\u00f6\u00f6dunud aegade esemeid. K\u00f5ik oli hoiul kodus, kuuris, garaa\u017eis. Tavainimeste jaoks on see kola, aga koduloolase jaoks hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega ajaloodokumendid. 1995. aastal anti hoone, eraldati vahendeid t\u00f5eliseks linnamuuseumiks. Selle esimeseks juhatajaks sai A. Popolitov.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Ligi nelik\u00fcmmend aastat on ta kogunud hindamatuid dokumente Sillam\u00e4e linna ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruse ajaloo kohta. Praegu on muuseumi hoidlates umbes k\u00fcmme tuhat hoiu\u00fchikut. (Aga muuseum alustas t\u00f6\u00f6d viiesaja eksponaadiga.) Muuseumi fond t\u00e4ieneb mitmel moel. Esikohal on muidugi Aleksandr Petrovit\u0161i enda ajaloost p\u00e4rit materjali otsimine, kogumine ja s\u00e4ilitamine.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Teda abistavad aktiivselt linnaelanikud, kes toovad, leiavad, kingivad seda, mis pole neile endile enam v\u00e4\u00e4rtust ei paku, kuid mis on m\u00f6\u00f6dunud aastate \u201eelusad\u201d tunnistajad. Midagi on ostetud isikliku raha eest. Ja 2006. aastal eraldas linn raha antiikesemete ostmiseks: muusikalaegas (19. sajandi l\u00f5pp), ordenid, v\u00f5lakirjad…\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Kogutud rikkalikemat ajaloolist materjali saavad linlased n\u00fc\u00fcd n\u00e4ha p\u00fcsin\u00e4itustel: \u201e1950. tuba\u201c, \u201eSillam\u00e4e ajalugu\u201c, \u201eN\u00f5ukogude perioodi ajalugu 1940ndatel ja 1950ndatel\u201c, \u201eVaivara valla 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi alguse taluelu\u201c, endise NSV-L\u00ad\u00ad\u00adiidu territooriumil ja Eestis kohapeal kogutud mineraalide ja paleontoloogia kogu, \u201eMuusikalaegas\u201c (N\u00f5ukogude aja muusika, tehnika, pillide ajalugu).\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Peale p\u00fcsin\u00e4ituste korraldatakse muuseumis igasuguseid ekspositsioone, mis v\u00f5imaldavad avada linlastele selle hoidlaid. Neid korraldatakse reeglina kaks korda aastas. N\u00e4iteks \u201eVanavanaema p\u00f6\u00f6ning\u201c, \u201ePrometheusest t\u00e4nase p\u00e4evani\u201c, \u201eLouis Daguerrest m\u00e4lupulgani\u201c, \u201eSajandi asjad\u201c…\u00a0<\/span><\/p>\n

Muuseum on \u00fcle 15 aasta vana. Aleksandr Petrovit\u0161i jaoks olid need intensiivsed ja aktiivsed aastad, mis t\u00f5id talle sellise rahulolu, kui inimene l\u00e4heb \u00f5nnelikult t\u00f6\u00f6le ja lahkub siis, teades, et j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tegeleb ta huvitava ja vajaliku t\u00f6\u00f6ga. Igas vanuses linnaelanike jaoks on muuseum koht, kuhu nad ikka ja j\u00e4lle tulevad, \u00fcllatuse ja uudishimuga uurides esemeid \u201ekaugest minevikust\u201c. Nende arvates on muuseum kodune ja hubane. K\u00f5ik siin on neile kallis, l\u00e4hedane, arusaadav. Ja omainimesest, k\u00e4ttesaadav, asjatundlik giid, suurep\u00e4rane jutuvestja \u2014 Aleksandr Petrovit\u0161 Popolitov. Kui suhelda saab silmast silma. Kui tehnika, mis on m\u00f5nes muuseumis juba olemas, asendab elavat suhtlust, siis oleks see Aleksandr Petrovit\u0161i arvates juba teine muuseum. Aleksandr Popolitovi kogutud mineraalide kollektsioon on \u00fcks Eesti suurimaid. Selle t\u00e4htsus ulatub \u00fche linna piiridest kaugemale.\u00a0<\/span><\/p>\n

Muuseumi kuraatori A. Popolitovi t\u00f6\u00f6p\u00e4ev on t\u00e4is kohtumisi kooli- ja lasteaialastega, t\u00e4iskasvanud linnakodanikega, linnak\u00fclalistega; materjalide kogumise ja t\u00f6\u00f6tlemisega muuseumi jaoks; n\u00e4ituste korraldamisega; reisidega, suhtlemisega kolleegidega teistest linnadest ja v\u00e4ljaspool Eestit.\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00fc\u00fcan mitte j\u00e4tta vahele n\u00e4itusi muuseumis. Ning Aleksandr Petrovit\u0161 on alati juures. Selgitab, vastab, suunab, seletab, aitab aru saada selle v\u00f5i teise kunstniku loomelaborist, m\u00f5ista tema tundeid, m\u00f5ttek\u00e4ike. Ta juhib minu omaette \u201eharidusprogrammi\u201c maalikunstis, selgitades arusaadaval viisil k\u00f5ike, millest jutt k\u00e4ib. Ja mitte ainult mulle, teistele t\u00e4iskasvanutele, vaid ka \u00f5pilastele, koolieelikutele. Ka see tema v\u00f5ime h\u00e4mmastab mind.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kord istusime tema kabinetis ja vestlesime. Aleksandr Petrovit\u0161i k\u00e4ed olid nagu tavaliselt t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud. Tema r\u00e4\u00e4kis ja mina kuulasin. … Ta pole muuseumit\u00f6\u00f6taja ega kavatsenudki selleks saada. See on saatus. Elukutselt ja hingelt on ta kunstnik. K\u00f5ik muu on kunstniku hobid, kes ei j\u00e4ta t\u00e4helepanuta ajalugu, vana aja esemeid, tunneb ilu ja selle igavikulisust. Inimesed m\u00e4rkavad seda ilu, kuid see on ka k\u00f5ik. Ja kunstnikul tekib soov s\u00e4ilitada k\u00f5ike seda, mis on j\u00e4\u00e4nud tema l\u00e4hedastest, vanavanaisadest, j\u00e4tta see tulevastele p\u00f5lvedele, oma lastele, lapselapsele, lapselapselapsele. Hindamatud oma v\u00e4ikese kodumaa, kodulinna- ja piirkonnaajalooga seotud dokumendid. Ilu elab temas endas, kunstnikus.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ta p\u00fc\u00fcab kanda \u00fcle seda ilu kivisse, puitu, luusse, metalli. Samuti unistab ta maalimisest ja graafikaga tegelemisest. Kunagi l\u00f5peb muuseumit\u00f6\u00f6 ja tal on l\u00f5puks aega ja v\u00f5imalust kunstniku loomet\u00f6\u00f6ks. Ta pole enam ammu pintslit k\u00e4tte v\u00f5tnud. Plaane on palju. \u201eTahaksin istuda t\u00fchja vatmanipaberilehe ees, t\u00e4ita see. Tulevase pildi s\u00fc\u017eee s\u00f5ltub ps\u00fchholoogilisest seisundist, sellest, kes viibib l\u00e4hedal, meeleolust, ilmast, loodusest, kui oled kuskil selle l\u00e4hedal. Inspiratsioonist haaratuna v\u00f5ib t\u00f6\u00f6 valmida m\u00f5ne tunniga. Kuid loomiseks v\u00f5ib kuluda ka kuu ja aasta, selle juurde v\u00f5ib muudkui tagasi p\u00f6\u00f6rduda, v\u00f5ib mitmeid aastaid maalida,\u201c \u00fctleb Aleksandr Petrovit\u0161. Loomeprotsess on hoomamatu. Kuid peamine selles on n\u00e4ha, m\u00e4rgata, tunnetada inimese kui looja s\u00fcdame kaudu. K\u00f5ik n\u00e4evad t\u00e4pselt sama asja, aga ainult kunstnik saab kujutada seda, mida ta n\u00e4gi, kanda see l\u00f5uendile nii, et vaataja imestab, imetleb, vaatab naudinguga…<\/p>\n

Aleksandr Petrovit\u0161it kuulates m\u00f5tlesin j\u00e4rgmisele. Esiteks: ainult sihikindel inimene suudab k\u00f5igest \u00fcle saada ja elus midagi saavutada, j\u00e4tta maa peale imelise j\u00e4lje. Teiseks: ta on \u00f5nnelik inimene, sest k\u00f5ik, millest ta kunagi unistas, on saanud t\u00f5eks. Kolmandaks: kui \u00f5nnelik oleks ta ema oma noorima \u00fcle!<\/p>\n

P.S. 2012. aastal omistati Aleksandr Petrovit\u0161 Popolitovile Sillam\u00e4e linna aukodaniku tiitel.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tekst on kirjutatud 2012. aastal.<\/p>\n[\/et_pb_text][et_pb_code _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]