{"id":618,"date":"2021-11-06T07:01:47","date_gmt":"2021-11-06T05:01:47","guid":{"rendered":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=618"},"modified":"2021-11-18T14:47:59","modified_gmt":"2021-11-18T12:47:59","slug":"aleksandr-popolitov-muuseum-kui-iseenda-tundmaoppimise-ruum","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=618&lang=et","title":{"rendered":"Aleksandr Popolitov. Muuseum kui iseenda tundma\u00f5ppimise ruum"},"content":{"rendered":"[et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.13.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]\n

Karin Taidre.\u00a0
<\/span>Kunstiajaloolane, Narva kunstigalerii juhataja aastatel 1991-2005.\u00a0<\/span><\/p>\n

Sillam\u00e4el asub muuseum, mis on kuulus nii Eestis kui v\u00e4lismaal. Selle aluseks on ajaloolised ja koduloolised kollektsioonid, mida kogus Aleksandr Popolitov, kunstnik, ja nagu ta s\u00f5brad \u00fctlevad, koduloolane, r\u00e4ndur, alpinist, speleoloog, botaanik, zooloog, mineraloog, restauraator, sportlane, aednik… Kuid on oluline m\u00e4rkida, et tema suurest teadmisjanust s\u00fcndis kirg kokku koguda k\u00f5ige erinevamaid esemeid vanavene maalikunstist ja ajaloolistest dokumentidest ning t\u00f5enditest kuni mineraalide n\u00e4idiste ja 1950. aastate olmeesemeteni.<\/p>\n

Millest algab muuseum? Muidugi kollektsioonist, \u00fctleme. Kuid mis on kollektsioon? Kas lihtsalt valik armsaks saanud esemeid v\u00f5i rangelt valitud artefaktide kogum? Popolitovi puhul on meil tegemist professionaaliga, kes tegi ebatavalise otsuse.<\/p>\n

Abramtsevi kunstt\u00f6\u00f6stuskooli \u00f5pilasena valis ta muuhulgas enda jaoks v\u00e4lja kaks muuseumit: A. E. Fersmani nimeline mineraloogiamuuseum selle lummava kivide s\u00e4raga ning Andrei Rubljovi nimeline vanavenekultuuri ja kunsti keskmuuseum, milles vene kultuuri suursugusus ja s\u00fcgav hingelisus avaldas Aleksandrile tugevalt muljet.<\/p>\n

1985. aastal l\u00e4ks ta esimest korda m\u00e4gedesse, mis tundusid talle igavese, ammendamatu allikana, nad \u00f5ilistavad ja \u00fclendavad hinge, tutvustavad ilumaailma. Mitme aasta v\u00e4ltel veetis ta iga puhkuse m\u00e4gedes, kogudes kivimite n\u00e4idiseid. M\u00e4gedest paremaks said Popolitovi jaoks vaid m\u00e4gikoopad. Selles veendus ta ise, kui uuris neid Kasahstani, K\u00f5rg\u00f5zstani, Siberi m\u00e4gedes, imetledes stalaktiite ja stalagmiite, oon\u00fcksi, amet\u00fcstide, granaatide kivist \u00f5isi. Rahu ja vaikus. Loodusvormide v\u00f5luv hiilgus. M\u00e4ed vallutasid ta s\u00fcdame igaveseks. Seal m\u00f5istis ta, et ilu ja t\u00e4iuslikkus eksisteerivad vaid looduses. Nii s\u00fcndis ta suurep\u00e4rane mineraalikollektsioon, mis on Eestis parim, ja mille ta enne oma juubelit linnale kinkis.<\/p>\n

Kollektsion\u00e4\u00e4ri enda s\u00f5nul oli tal p\u00f5nev ajalukku kaevuda. Ta kogus ja uuris ajaloolisi fotosid, m\u00f6\u00f6dunud aastate esemeid kui ka kodukandi ajaloo tunnistajaid.<\/p>\n

Nii selgus kolm kollektsioneerimissuunda: ikoonimaal, mineraalid ja vanad esemed, mille puhul on oluline m\u00e4rkida, et k\u00f5ik neist ei ole v\u00e4ga vanad. T\u00f5elise ajaloolase ja koduloolasena tunnetas ta ka l\u00e4hiajaloo, mitte ainult iidsetest aegadest p\u00e4rit esemete t\u00e4htsust ja ainulaadsust. (K\u00fclasta muuseumis \u201e1950. aastate tuba\u201c ja \u201eMuusikalaegast\u201c.)<\/p>\n

Muuseumiidee tekkis tal ammu, juba noorusajal. Kuid unistus \u00f5nnestus teoks teha alles 1990. aastatel. Siinkohal peab r\u00e4\u00e4kima nii kaasm\u00f5tlejatest, raskustest kui ka \u00fcmbritsevate inimeste usaldamatusest. Oluline on r\u00f5hutada, et Aleksandr Popolitov ja Aala Gitt otsustasid iseenda jaoks \u00e4ra, mis on \u201emuuseum\u201c. T\u00e4nap\u00e4eval, kui jahitakse k\u00fclastajanumbreid, ununeb tihti, mille poolest erineb muuseum n\u00e4iteks instituudist, teatrist, tsirkusest v\u00f5i kinost… Sageli korraldatakse ajaloolistes ruumides (Sillam\u00e4e muuseum, muide, asub endise lasteaia mitte nii v\u00e4ga esinduslikus hoones) v\u00e4ljapanekuid mulaa\u017eidega, millel pole ajalooliste esemetega mingit pistmist. Sillam\u00e4e professionaalide kiituseks tuleb m\u00e4rkida, et k\u00fclastajate t\u00e4helepanu keskmes on muuseumiobjekt, millel on teaduslik, ajalooline, m\u00e4lestuslik ja kunstiline v\u00f5i esteetiline v\u00e4\u00e4rtus. Eriti oluline tundub oleviku (n\u00e4itusesaal) ja mineviku (muuseum) \u00fchendamine. Niimoodi v\u00f5is k\u00fclastaja olevikust n\u00e4ha minevikku, et ehitada tulevikku.<\/p>\n

Muuseumist on juba ammu saanud linlaste ja turistide meelispaik. Ainult selles \u201eteadmiste majas\u201c v\u00f5ib Popolitovi s\u00f5nul \u201ekuulda ja n\u00e4ha paljusid asju\u201c. \u201eTa on meil elav… Paljud k\u00fclalised nimetavad \u00f5hkkonda koduseks. N\u00fc\u00fcd on moes igasugused interaktiivsed asjandused: vaadatakse ekraani, vajutatakse nuppusid… Meil seda pole, kuid pole ju \u00fcldse igav…\u201c<\/p>\n

Aleksander Popolitov suutis igap\u00e4evases tavalises esemes n\u00e4ha mitte ainult kergesti \u00e4ratuntavaid ajale iseloomulikke jooni, ainulaadseid olmeelu tunnistajaid, vaid ka proportsioonide ilu, ootamatuid v\u00e4rvilahendusi, materjali leidlikku kasutamist. Ta oskas k\u00fclastajatega r\u00e4\u00e4kida, suhelda nii, et muuseumi k\u00fclaline tundis r\u00f5\u00f5mu ka oma elu esemelise maailmaga kohtumise \u00fcle ja pakkus v\u00e4lja m\u00f5ne eksponaadi muuseumisse toomist. Me k\u00f5ik m\u00e4letame Sa\u0161a siirast r\u00f5\u00f5mu ja s\u00e4ravaid silmi, kui ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine ese muuseumisse sattus. Ja ta m\u00e4letas nii iga eseme ajalugu kui ka annetaja nime.<\/p>\n

Huviga muuseumit k\u00fclastades kadestavad arvukad linna k\u00fclalised sageli t\u00f5siasja, et muuseumit\u00f6\u00f6taja oli t\u00f5elise ajaloolasena \u00e4ra tundnud mitte ainult ammuste aegade, vaid ka eilse p\u00e4eva esemelise keskkonna olulisust ja isegi ainulaadsust.<\/p>\n

Tagasihoidlik, pidulikel \u00fcritustel madalat profiili hoida p\u00fc\u00fcdev Popolitov oli ekspositsiooni tsaar ja jumal, kes teadis eksponaadist k\u00f5ike ja isegi rohkem, ning on oluline r\u00f5hutada, et ta teadis k\u00f5ike ajastu kontekstis. Ta ootaski elult kingitusi ja oli ise ka elu looja.<\/p>\n

Saagu muuseumist m\u00e4lestusm\u00e4rk v\u00e4\u00e4rikale inimesele, kes l\u00f5i selle muuseumi suure armastuse ja m\u00f5istmisega eseme t\u00e4henduslikkusest kultuuriruumis.<\/p>\n[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][et_pb_row _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_code _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]