{"id":610,"date":"2021-11-06T06:54:59","date_gmt":"2021-11-06T04:54:59","guid":{"rendered":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=610"},"modified":"2021-11-18T14:47:02","modified_gmt":"2021-11-18T12:47:02","slug":"aga-me-voitsime","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=610&lang=et","title":{"rendered":"Aga me v\u00f5itsime!"},"content":{"rendered":"[et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.13.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]\n

Aala Gitt.\u00a0
<\/span>Kunstnik, Sillam\u00e4e muuseumi direktor.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ammusel 1964. aastal, kui n\u00e4dalavahetuseti olid moes \u201etantsu\u00f5htud\u201d, mitte diskod, sammus \u201esuletud\u201d linnas Sillam\u00e4el \u00f5htusel pargialleel l\u00e4rmakalt ja hoogsalt kamp noormehi. Nende seas paistis silma \u00fcks, v\u00e4limuselt mustlasesarnane \u2014 silmatorkav, mustap\u00e4ine ja mustade silmadega ning eriti valjuh\u00e4\u00e4lne \u2014 nii k\u00f6itiski ta t\u00fcdrukute t\u00e4helepanu, kui nad tantsu\u00f5htule kiirustasid.\u00a0<\/span><\/p>\n

Siin ma Sa\u0161a Popolitovit esimest korda n\u00e4gingi. Ja loomulikult, nagu paljud, ei saanud ma loota ta t\u00e4helepanule… Kas ma toona sain m\u00f5eldagi, et aeg ja t\u00f6\u00f6 toovad meid kokku \u00fchte kunstit\u00f6\u00f6kotta, mis p\u00f5levkivikeemiatehases avatakse? Plakatid, loosungid, tsehhi seinalehed, sellised nagu \u201eNemad teevad meile h\u00e4bi\u201c v\u00f5i vastupidi: \u201eAutahvel\u201c; sildid \u201e\u00c4ra roni siia \u2014 saad surma!\u201c. Seej\u00e4rel \u201epunaste nurkade\u201c kujundamine ja l\u00f5puks esimene tehasemuuseum.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kuna meil m\u00f5lemal oli kunstiharidus, huvitas meid muidugi looming, kummalgi oma. Sa\u0161al olid t\u00f6\u00f6ks vajalike t\u00f6\u00f6riistade ja v\u00e4rvide k\u00f5rval t\u00f6\u00f6laual alati ka peitlid, noad, voolimispulgad ja palju erinevaid pisiasju. Kuskil kastides v\u00f5i laua taga olid puidujupid, luud, savi. Kuna me ei saanud p\u00e4rast t\u00f6\u00f6aega t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4da (seda j\u00e4lgiti v\u00e4ga rangelt), pidime loomet\u00f6\u00f6ga hakkama saama \u201esiin ja praegu\u201d. Ja saimegi hakkama. Meie stuudiosse hakkasid tulema ise\u00f5ppinud linnakunstnikud. Tekkis r\u00fchmitus Aprill. Siis tulid n\u00e4itused ja populaarsus.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kuid \u00fckskord p\u00e4rast j\u00e4rjekordse n\u00e4ituse j\u00e4rgmist \u00fctles Sa\u0161a \u00fchel koosviibimisel: \u201eKui saaks vaid linnas muuseumi avada, kuuris ja korteris pole enam eksponaatide jaoks ruumi. Kogunenud on ka kive \u2014 Kirgiisi koobastest toodud mineraale \u2014 ja igasuguseid \u201ev\u00e4ljakaevamistelt\u201c ning eakate elanike ja talunike p\u00f6\u00f6ningutelt p\u00e4rit vanu asju ning linnaelanike lugusid.\u201c Ta r\u00e4\u00e4kis ennastunustavalt nende inimeste lugusid, kuidas nad elasid enne ja elavad praegu, kuidas nad meie kanti j\u00f5udsid, kes siin elasid ja millega nad leiba teenisid. Tehase ajaloost olid talle r\u00e4\u00e4kinud need inimesed, kes selle ja kogu linna p\u00e4rast s\u00f5da ehitanud olid, isegi vangid, kes siia j\u00e4id ja pere l\u00f5id.\u00a0<\/span><\/p>\n

Jutustajateks olid ka erineva tasandi juhid \u2014 Sa\u0161a oli juba v\u00f5itnud nende usalduse. Materjale muudkui kogunes ja kogunes. Muuseumi avamise vajadust pidi linnav\u00f5imudele t\u00f5estama hakkama. Riigis \u201ejuhtus\u201c perestroika \u2014 esimesed volinikud, esimene linnavolikogu, esimesed komisjonid… Algasid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Ja nad n\u00f5ustusid meiega! Esimesed, kes meid uskusid, olid Anatoli Polupan \u2014 Norvesi tehase juht, Natalja Morohhova \u2014 kultuuriosakonna juhataja, ning m\u00f5ned linnavolinikud… Mitte k\u00f5ik, linnas oli ka selle uuenduse vastaseid, kes vaidlesid: \u201eMilleks raha kulutada?\u201c Aga me v\u00f5itsime!<\/p>\n

Koos sellega seisime silmitsi tohutute probleemide ja raskustega. Kust ja kuidas alustada? Meie esimeseks \u00f5petajaks oli Narva kunstigalerii direktor Karin Taidre \u2014 range, p\u00f5him\u00f5ttekindel juht, kes tunneb oma t\u00f6\u00f6d p\u00f5hjalikult, ja on samas lahkeim inimene nendega, kes t\u00f5esti p\u00fc\u00fcdlevad oma eesm\u00e4rgi poole. J\u00e4rgime ta \u00f5petusi siiani. Kuidas korrektselt arvestust pidada ja eksponaate s\u00e4ilitada, dokumente t\u00e4ita, n\u00e4itusi korraldada ja palju muud. Sa\u0161a loobus sellest rutiinsest t\u00f6\u00f6st kohe ning direktoriks sain mina. Kuid Petrovit\u0161 (nagu me teda muuseumit\u00f6\u00f6tajate kollektiivis kutsusime) oli suures \u00fchises ettev\u00f5tmises asendamatu abiline. Ja loomulikult j\u00f5udis ta ka l\u00f5igata laudu (puunikerdus), t\u00f6\u00f6delda kive, restaureerida ikoone ja antiikm\u00f6\u00f6blit.\u00a0<\/span><\/p>\n

Muuseumi kogud kasvasid ja kasvasid, asju t\u00f5id kohale kohalikud elanikud, toodi teistest Eesti linnadest ja isegi Venemaalt, Sa\u0161a kui peaekspert pidi juba hakkama valima sarnaste esemete hulgast vajalikku. Nii tekkisid triikraudade, rinnam\u00e4rkide, n\u00f5ude, m\u00e4nguasjade, m\u00f6\u00f6bli, muusikariistade, raadioaparaatide ja paljude muude asjade kollektsioonid.<\/p>\n

Ja milline ekskursioonijuht meil oli! Just Aleksandr Popolitovit kui k\u00f5ige paremat linnaajaloo ja muu vestjat tellisid meie k\u00fclalised ja muuseumik\u00fclastajad. Tema lummav h\u00e4\u00e4l, intonatsioon ja v\u00f5luri v\u00e4limus v\u00f5isid kuulajat l\u00f5putult kaua lummata. Pidi jutuvestjat peatama ja talle meelde tuletama, et t\u00f6\u00f6p\u00e4ev hakkab l\u00e4bi saama…<\/p>\n[\/et_pb_text][et_pb_code _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]