{"id":607,"date":"2021-11-06T06:51:44","date_gmt":"2021-11-06T04:51:44","guid":{"rendered":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=607"},"modified":"2021-11-18T14:46:31","modified_gmt":"2021-11-18T12:46:31","slug":"lopetamata-autobiograafia","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/popolitov.sillamae-muuseum.ee\/?p=607&lang=et","title":{"rendered":"L\u00f5petamata autobiograafia"},"content":{"rendered":"[et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.13.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_text _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” hover_enabled=”0″ global_colors_info=”{}” sticky_enabled=”0″]\n

Aleksandr Popolitov.\u00a0<\/span><\/p>\n

S\u00fcndisin ammu, 1946. aastal Leningradi l\u00e4histel. 1947. aastal, kaunis Toila orus hingasin esimest korda Eestimaa \u00f5hku. Kauged esivanemad emaliini pidi olid r\u00e4ndavad mustlased. Midagi mustlaslikku oli ka mu ema iseloomus. \u00dcldiselt ma ei j\u00f5ua \u00e4ra imestada, kuidas ta sai k\u00f5ik maha j\u00e4tta (elasime Leningradi l\u00e4histel) ning koos kolme lapsega Eestisse tormata. Olin siis vaid aastane. Ema kasvatas meid \u00fcksi, ma ei m\u00e4leta oma isa. Tal polnud aega tegeleda meie kasvatamisega, eelk\u00f5ige pidi ta m\u00f5tlema, kuidas meid \u00e4ra toita. Peamiselt kasvatas mind t\u00e4nav. Siiski \u00f5petas ema selgeks kristlikud v\u00e4\u00e4rtused: \u00e4ra peta, \u00e4ra varasta, ela ausalt, tee t\u00f6\u00f6d… Ma polnud tavaline laps, olin oma olemuselt juht ja sellised lapsed saavadki reeglina rohkem karistada. Kui juhtub midagi \u2014 kes on s\u00fc\u00fcdi? Kambajuht! Sain karistada minagi…<\/p>\n

Esimese kunstikatsetuse graafika tehnikas tegin 12-a\u00ad\u00ad\u00adastaselt. Proovisin kopeerida vene kirjanduse \u00f5pikust pilti Tarass Bulbast hobusel. K\u00f5ik, kes seda pilti n\u00e4gid, \u00fctlesid vaimustunult: \u201eSee on nii sarnane!\u201c Seda oli v\u00e4ga meeldiv kuulda. Koolis m\u00e4\u00e4rati mind \u00fcksmeelselt seinalehe \u201epeakunstnikuks\u201c. Ja siis muutusin uhkeks: olen ju kunstnik! Kuid kunstnikust oli tegelikult asi veel kaugel. \u00d5ppisin pioneeride maja kohalikus kunstistuudios Vassili Andrejevit\u0161 Aleksejevi juures. Sellest hetkest haihtus unistus treialiks saamisest kui suits. 15-a\u00ad\u00ad\u00adastaselt sain pioneerilaagris ootamatu pakkumise saada eluaseme- ja kommunaalteenuste t\u00f6\u00f6koja kunstniku \u00f5pipoisiks. Toona t\u00f5otas see parandada perekonna majanduslikku olukorda, seega vastuv\u00e4iteid polnud. Nii asusin 1961. aastal t\u00f6\u00f6le Sillam\u00e4e kunsti- ja disainistuudiosse. Ja see t\u00e4hendas plakateid, loosungeid, pidude dekoratsioone \u2014 k\u00f5ik nagu ajakirjas Agitaator. Kuid see-e\u00ad\u00ad\u00adest t\u00f5eline v\u00e4rvil\u00f5hn!<\/p>\n

1965. aastal algasid \u00f5pingud Abramtsevo kunstit\u00f6\u00f6stuskoolis luu, puidu ja kivi kunstilise t\u00f6\u00f6tlemise erialal. Sai alguse k\u00f5ige imelisem aeg, k\u00f5ikide kunstiliikide endasse v\u00f5tmise aeg Moskva muuseumites. Esimene Fersmani muuseumi k\u00fclastus j\u00e4ttis mineraalide ilu ja salap\u00e4raga kustumatu mulje. Ilmselt p\u00e4rast seda s\u00fcndiski idee \u00fchendada \u00fchendamatut: kivi, puit ja metall. Kivi ja metall \u2014 k\u00fclm, puit \u2014 soe… Kuid see idee vajas k\u00fcpsemiseks aega 1981. aastani. 1981. aastal s\u00f5itsin esimest korda m\u00e4gedesse. Ilu, suursugusus ja salap\u00e4ra vallutasid mu s\u00fcdame igaveseks. Alles seal sain aru, et ilu ja t\u00e4iuslikkus eksisteerivad ainult looduses. Alles seal sain teada, kuidas tekib mineraal. P\u00e4rast reisi m\u00e4gedesse s\u00fcndis esimene t\u00f6\u00f6 puidus ja kivis. Seej\u00e4rel s\u00fcndisid juba \u201eKoopapiisad\u201c, \u201eM\u00e4e\u00f5ied\u201c, \u201eSuhoi kuru\u201c, \u201ePunane kanjon\u201c.<\/p>\n

V\u00e4ljav\u00f5tted Kirgiisi m\u00e4gedes matkamise p\u00e4evikust (koostajate m\u00e4rkused on sulgudes):<\/p>\n

\u201e18. juuli 1984<\/p>\n

kell 12.00 j\u00f5udsime Shirg\u00f5 m\u00e4ekitsusele. Kuumus; tuul t\u00f5i leevendust, kuid mitte v\u00e4ga palju. Hakkasime jalamil m\u00e4kke ronima. L\u00e4ksime m\u00f6\u00f6da m\u00e4gij\u00f5ge. Kell 12.20 tegime esimese viieminutilise peatuse. Kell 15.10 tegime l\u00f5kke ja keetsime teed. Hurraa!<\/p>\n

P\u00fcstitasime laagri kell 15.30. J\u00e4lle hurraa! Piinlemine seljakottidega oli selleks korraks l\u00e4bi. Vesi oli j\u00f5es lihtsalt suurep\u00e4rane. Dmitri (poeg) \u00fctles: \u201eMa naudin!\u201c<\/p>\n

J\u00e4tsime asjad laagrisse ja asusime teele \u00fclesm\u00e4ge. Kell 15.45 v\u00f5is \u00f6elda, et tipp on l\u00e4hedal. See oli nii l\u00e4hedal, et selleni v\u00f5is s\u00fclitada. S\u00fclg on otsa saanud, kuid m\u00e4etipp ei tule ikka veel l\u00e4hemale. Dimka leidis esimese vale-m\u00ad\u00ad\u00adalahhiidi. M\u00f5ne aja p\u00e4rast leidsime ka meie Serjo\u017eaga. Ronisime 30 minutit, aga tippu ei paistnud veel. Dimka v\u00e4sis \u00e4ra. Istus maha ja h\u00fcppas karjatusega p\u00fcsti. Sattus okka otsa. Vanadus pole naljaasi. Ei ole enam seda kergust nagu kolm aastat tagasi. Olime m\u00e4kke roninud juba poolteist tundi. Tekkinud oli tatt. Minul oli millegip\u00e4rast k\u00f5rv lukus. \u00d5hk oli nii puhas. Me kangekaelselt ronisime ja ronisime, kuid ikkagi ei tulnud see m\u00e4etipp kuidagi l\u00e4hemale. M\u00f6\u00f6dus kaks tundi. Istusime maha ja j\u00e4\u00e4dvustasime end fotole. \u00dcksmeelselt otsustasime minna tagasi. Kurk kuivas. Olime t\u00f5usnud 600 meetri k\u00f5rgusele. T\u00f5us oli olnud 60 kraadi. Alla j\u00f5udsime 15 minutiga. Siin ja seal tuli ette lausseina. Kohati laskusime m\u00f6\u00f6da pudenevat teed. Kasutasime \u201esurfimeetodit\u201c. Leidsime kaks metskitsesarve. J\u00f5udsime laagrisse. Panime kana keema. Vesi ei l\u00e4inud pikka aega keema. J\u00f5ime tee \u00e4ra, aga vesi ikka veel ei keenud. Hurraa, keeb! Kana keeb juba tund ja 50 minutit. Oli aeg nuudlid sisse segada. Kell 21.40 asusime hurraa-h\u00fc\u00fcete saatel kana h\u00e4vitama. Dimka aina kaifis!<\/p>\n

Kell 23.00 l\u00e4ksime magama. Soe oli. Telki ei hakanud p\u00fcsti panema, heitsime magama lihtsalt magamiskottides. \u00d6\u00f6sel k\u00e4is meid vaatamas okassiga ja j\u00e4ttis visiitkaardiks okka.<\/p>\n

19. juulil kell 10.00 s\u00f5ime hommikus\u00f6\u00f6ki. Peitsime seljakotid \u00e4ra ja l\u00e4ksime \u00fche t\u00fchja seljakotiga Suhoi m\u00e4ekurusse.<\/p>\n

Ronisime \u00fcles kolm tundi. Dimka oli esimene. Serjo\u017ea ja Dimka j\u00e4id topaase kaevama. Mina l\u00e4ksin kuru teisele poolele amet\u00fcste otsima, kohtasin \u00fcmisejat. Amet\u00fcste ei leidnud. Nelja tunni p\u00e4rast tuli tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Dimka ja Serjo\u017ea lamasid juba tuule k\u00e4es, k\u00e4rsad \u00fclespoole. Kell 18.00 hakkasime alla tulema. N\u00e4gime, kuidas m\u00e4gikitsed kaljudel kaunilt kepslevad. Kell 20.00 olime juba laagris. S\u00f5ime \u00f5htus\u00f6\u00f6ki. Ja l\u00e4ksime uitama. Dimka n\u00e4gi l\u00f5gismadu.<\/p>\n

20. juuli hommikul hakkasime stollist alla laskuma. Laskusime alla ja l\u00e4bisime 140 m. Leidsime h\u00e4id vale-m\u00ad\u00ad\u00adalahhiidi n\u00e4idiseid.<\/p>\n

Kell 12.00 hakkasime liikuma tee poole.<\/p>\n

Castagne\u2019i\u00a0koobas. 19. sajandi l\u00f5pp, nende m\u00e4gede uurija (Joseph-A\u00ad\u00ad\u00adntoine Castagne). See on oma nime tema j\u00e4rgi saanud. Muistetest aegadest peale on kirgiisid korraldanud pidustusi…<\/p>\n

Legendi j\u00e4rgi elas seal mingi vaim. Sidusid paelu, ohvrianniks tapsid oina.<\/p>\n

M\u00e4ed Kirju Kass v\u00f5i Leopardi m\u00e4ekitsus…<\/p>\n

Minu ajaloohuvi sai alguse Moskvast, kui k\u00e4isin esimest korda Andrei Rubljovi muuseumis. Apostlite helged paled, pehme ja \u00f5rna Maarja kujutised, p\u00fchakute elulood ja Andrei Rubljovi salap\u00e4rane \u201eKolmainsus\u201c! Alles selles muuseumis sain tunda vene kultuuri suursugusust. 1972. aastal linna kunsti- ja disainit\u00f6\u00f6kojas t\u00f6\u00f6tades k\u00fcpses m\u00f5te luua linnamuuseum. Materjalide kogumise teekond oli pikk. Ja alles 1994. aastal sai idee teoks. Nii et kogu mu elutee tuli kokku kolmest hobist: piirkonna ajalugu, vanavene maalikunst, mineraloogia ja mineraalide kollektsiooni kogumine. Minu p\u00f5him\u00f5te elus on olnud \u00f5ppida looduselt, ilu ja t\u00e4iuslikkus on looduses.<\/p>\n

Mis ajendas mind hakkama uurima Sillam\u00e4e linna ja piirkonna ajalugu ja kultuuri? Seda k\u00fcsimust on mulle palju kordi esitatud. Vastus on lihtne: oma linna patrioodina tahtsin selle kohta rohkem teada saada ja s\u00f5pradele-t\u00ad\u00ad\u00aduttavatele oma leidudest r\u00e4\u00e4kida. Vanavene maalikunstist huvitatuna ja selle kogumise kaudu juhtusin n\u00e4gema huvitavat fotot, millel on v\u00e4ike nelja kupliga kirik koos kellatorniga. Ja kiri: \u201eKirik, mis asus kuurortlinnas Sillam\u00e4gi, Peterburi-Revali tee \u00e4\u00e4res.\u201c Minus t\u00f5stis pead kollektsion\u00e4\u00e4ri kirg: kes on arhitekt? Kes on interj\u00f6\u00f6ri autor? Kus see asus, kuhu j\u00e4i sisustus ja milline see oli? Pikka aega ei suutnud ma hoone ehitamise ajas selgusele j\u00f5uda, kuni tuli lihtne m\u00f5te kaevata kohas, kus see kirik oli asunud. Ja mul oli \u00f5nne. Leidsin kohe kaks tellist m\u00e4rgistusega
\u201eF. J. P.\u201c. Narva ajaloomuuseumis on sellised tellised v\u00e4lja pandud rubriigis \u201eNarva tellisetehased\u201c. Initsiaalid olid loetavad: m\u00e4rk kuulus telliskivivabriku omanikule Fjodor Jakovlevit\u0161 Pantelejevile, tehas oli aga asutatud 19. sajandi l\u00f5pus. Kiriku ehitamise ligikaudse aja olin ma kindlaks teinud. Kuid see oli alles otsingute algus…<\/p>\n

Sillam\u00e4el oli suvituskoha maine ja j\u00e4i selleks kuni 1917. aasta revolutsioonini. Suvilaid oli keset m\u00e4nnimetsi Narva-J\u00ad\u00ad\u00ad\u00f5esuust Toilani. Sillam\u00e4est ja Perjatsi k\u00fclast sai teadlaste, kunstnike, n\u00e4itlejate ja muusikute lemmikpuhkusekoht. 1868. aastal tuli Sillam\u00e4ele
P. I. T\u0161aikovski. Ta peatus oma \u00f5e juures, kes oli abielus dekabristi poja L. V. Dav\u00f5doviga. Pjotr Iljit\u0161 viibis Sillam\u00e4el vaid kaks n\u00e4dalat. Ilmselt j\u00e4i see piirkond heliloojale meelde, sest ta kirjutas oma kirjades: \u201eSiin Itaalias on vist sama ilus kui meil Sillam\u00e4el.\u201c On teada, et ka f\u00fcsioloog Ivan Petrovit\u0161 Pavlov k\u00e4is aastatel 1891\u20131917 Sillam\u00e4el puhkamas. Kahek\u00fcmnenda sajandi algusaastatel tuli Sillam\u00e4ele puhkama katoodkiirguse abil telepildi reprodutseerimise autor, leiutaja Boris Lvovit\u0161 Rosing, kelle suvila asus Beregovaja t\u00e4naval praeguse vana saunamaja kohal.<\/p>\n

Sillam\u00e4e okupeerimise ajal p\u00f5letasid sakslased maha Pavlovi, Rosingu ja Dav\u00f5dovi suvilad ning lasid \u00f5hku kiriku. V\u00e4ikesel alal p\u00fcstitati neli koonduslaagrit: Vanas ja Uues Viivikonnas ning kakssada meetrit Vaivara jaamast oli juutide koonduslaager. Kolmas s\u00f5javangide laager asus Sinim\u00e4gede l\u00e4hedal ning neljas Vaivara jaama ja Sinim\u00e4gede vahel. P\u00e4rast Eesti vabastamist saksa sissetungijatest lagunes k\u00fcla laiali ja sai peagi linnastaatuse. Sillam\u00e4e on eriti ilus suvisel ajal. 1950ndatel \u00fctles meid k\u00fclastanud Marietta Shaginjan: \u201eLinn kui muinasjutt!\u201c V\u00e4ga meeldiv on oma linna kohta sellist epiteeti kuulda…<\/p>\n

On selge, et N\u00f5ukogude Sillam\u00e4el, mis ehitati p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da ja mis oli pikka aega re\u017eiimiobjekt, salastatud linn, kuhu inimesed tulid t\u00f6\u00f6le ainult vastavate ametiv\u00f5imude loal, ei saanud j\u00f5uludest juttugi olla, kuid uue aasta saabumist t\u00e4histati suurejooneliselt. Seda saab hinnata n\u00e4iteks ka Kirovi-n\u00ad\u00ad\u00adimelise kultuurimaja 1955. aasta plakati j\u00e4rgi, mille foto on muuseumis hoiul. Uusaasta peo\u00f5htute kava oli kultuurimajas v\u00e4ga tihedalt planeeritud \u2014 29. detsembrist kuni 10. jaanuarini kaasa arvatud. \u00d5htuid, nagu kavas m\u00e4rgitud, korraldati tehnikumi \u00f5pilastele, linna noortele, haritlaskonnale, t\u00f6\u00f6listele ja isegi vanaemadele ja vanaisadele. Tolle kauge aasta viimasele uusaastaballile tulid esinema noored artistid Leningradist. Eraldi reana oli plakatil v\u00e4lja toodud: m\u00e4ngib kaks estraadiorkestrit. Kultuurimajas oli t\u00f5esti kaks estraadiorkestrit: suur, umbes paarik\u00fcmne muusikuga, ning diksil\u00e4nd. 31. detsembri \u00f6\u00f6l vastu 1. jaanuari korraldati kultuurimajas peamist aastavahetuse balli koos tantsimise, kontserdi, puhvetiga. S\u00f6\u00f6gi eest pidi muidugi maksma.<\/p>\n

Kuusk toodi esimest korda linna keskv\u00e4ljakule 1951. aastal. See tuuakse sinna igal aastal t\u00e4naseni. Meile, poistele, valmistas suurimat r\u00f5\u00f5mu eriv\u00e4rviliste lambikeste vanik. Kahetsen pattu: varastasin \u00fche, lillav\u00e4rvilise. Nii v\u00e4ga tahtsin kodus pidu korraldada. Pealegi oli huvitav: kas v\u00e4rv tuleb maha? Ei tulnud, oli p\u00fcsiv. Ja siis tekkis Sillam\u00e4el traditsioon p\u00fcstitada kuusepuu ka linna uisuv\u00e4ljaku juurde, mis asus praeguse Kalevi spordikompleksi piirkonnas. Uisuplats t\u00f6\u00f6tas hiliste \u00f6\u00f6tundideni ning uisulaenutus, muide, oli seal tasuta. Kahjuks on praegusel Sillam\u00e4el uisuv\u00e4lja tegemise traditsioon kaotatud.<\/p>\n

Eredaim uusaasta\u00f6\u00f6ga seotud m\u00e4lestus on 1951. aasta 30. detsembrist. \u00d5htu oli k\u00e4es, ema polnud veel vahetusest tulnud, mina, koolieelik, olin juba voodis pikali magama j\u00e4\u00e4mas. \u00c4kitselt \u2014 koputus uksele. Tegin ukse lahti ja l\u00e4vel olid mehed ja naised tohutute paberkottidega. Nad kallasid meie lauale t\u00e4issuitsuvorste, k\u00fcpsiseid, pastilaad, sefiiri…! Tuli v\u00e4lja, et p\u00f5levkivikeemiatehase direktori (uraanit\u00f6\u00f6tlemistehas oli Sillam\u00e4e linna ettev\u00f5te \u2014 toim.) k\u00e4sul toodi k\u00f5ikidele \u00fcksikemadele, kes olid s\u00f5jas abikaasad-p\u00ad\u00ad\u00aderetoitjad kaotanud, \u00f6\u00f6l vastu uut aastat toitu \u2014 selliseid delikatesse. Ema tuli p\u00e4rast s\u00fcda\u00f6\u00f6d koju ja oleks ootamatusest peaaegu minestanud. Ja nii on mulle sellest ajast saati uusaastapidu meeldinud, aga n\u00e4ib, et selle suitsuvorsti l\u00f5hn ja maitse on j\u00e4\u00e4nud mu m\u00e4llu kogu eluks…<\/p>\n[\/et_pb_text][et_pb_code _builder_version=”4.13.1″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”]